Olgu siis ka öeldud, et eesti venelane Deniss Karpak sai kolmanda koha ja oli ka au teda järgmisel päeval kohata ning õnnitleda.
Küll aga on seostunud temaga - õigemini tema treeneriga - ka üks mitte nii imetlusväärne seik. Nad sattusid akrediteeruma minu vahetuse ajal. Kuivõrd kohalikud töötajad akreditatsioonikeskuses ju teadsid, et olen Eestist, kutsusid nad mind ka ruumi, et näed, meil siin sportlased Eestist. Minu teretamise peale mühkasid nad midagi ja seletasid kohapealsetele töötajatele, a la, et nemad eesti keelt ei räägi, sest eesti kuulus nõukogude liitu (see on minu vaba tõlge tegelt, kuulsin, et nad mainisid eesti keelt ja nõukogude liitu). Siis küll, kogu respekti juures, olin kuri nende peale. Esiteks selle peale, et nad ei mõtlegi esindada seda riiki, mille maksumaksjad on nende heaks tööd rabanud. Teiseks selle peale, et nad pole nende aastate jooksul siiamaani endale teadvustanud, millised eelised on neil tippsportimiseks seetõttu, et nad elavad arenenud riigis! (Omavahel öeldes, kohtasin akreditatsioonikeskuses nt ukraina sportlasi, kes ei suutnud kirjutada kuupäevagi õigesti!) Ma olin kohe nii kuri, et mõtlesin treeneri käest väljumisel küsida: "Kas riietus on Hugo Bossist?".
Hiljem küll taltusin ja oma kena olemise ning siira püüdlemisega vene keelele sarnanevas keeles nendega suhelda sain MM-i lõpuks suhte enam-vähem normaalse. Muide, treener, juhtumisi ka Denissi isa, on hiiglama kuulus tegelane purjetamismaailmas kuuludes 80ndate lõpus NLiidu koondisesse Lendaval Hollandlasel (Igor Trofimov).
No comments:
Post a Comment